"Mina, Mortimer"
Mortimer on 23-aastane üliõpilane, kes avastab saatuse tahtel, et senine elu on olnud justkui klišeedest koosnev kaardimajake ja tema kontroll olukordade üle on vaid illusioon. Nii saab alguse ärkamine - saabub luupainajalik reaalsus, mis vaheldub absurdimaigulise unenäomaailmaga. Kiiresti saab selgeks, kui kohutavalt keeruline võib tegelikult olla see, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne. Suhteliselt kergelt loetav raamat, kus pärast sõbra enesetappu hakkab peategelane oma elu üle järele mõtlema ja ennast otsima.
"Tere, Mortimer. Ma soovitaksin paari asja. Esiteks, enne kui tänavale jooksed, pane midagi pidzaama peale. Muidu võid sa külma saada ja ära surra. Muidu poleks sellest midagi, aga teos lõpeks siis liiga vara. Teiseks: osta vihmavari. Pidevalt kõnnid mööda teid, ning vihm sajab sulle krae vahele. Ka nii võib külma saada. Kolmandaks: ära kurda pidevalt sellest, kuidas teised käituvad sinu suhtes ebaõiglaselt. Loole võib see küll sisu juurde anda, aga minu arvates on see väga tüütu. Neljandaks: ära joo nii palju alkoholi, et lausa hallutsinatsioone nägema hakkad. See on tervisele kahjulik. Ja viiendaks: ära jookse oma sõbra matustelt minema kohe, kui sulle miski ei meeldi. See on väga ebaviisakas. Tahaksin sinult ka paari asja küsida. Esiteks, kas sul on alles see tulemasin, mille Cor sulle andis? Ja kas oled juba ülikooli lõpetanud? Veel tahaksin teada, millise korteri su isa sulle ostis. Ja mis on üldse sinu elust saanud? Raamat lõppes väga lohisevalt, jättes loo poolikuks. Sinu edasist saatust pole seal üldse selgitatud, raamat lõppeb lihtsalt sellega, et sa oma vana kodu uksest välja lähed." (Autor Sander Lupp)
"Mina, Mortimer" saavutas Tänapäeva ja Eesti Lastekirjanduse Liidu 2005. aasta noorsooromaanivõisltusel 3. koha.
Välja andnud Tänapäev, aastal 2007.
Väljavõtteid teosest:
Iseteadlike naistega suhtlemine oli nagu Vene ruleti mängimine – kes ei riski, ei saa midagi. Kui riskid, on sul võimalus, et võidad, võidad hiilgavalt, või langed kolinal põrmu. Aga risk on see, mis ahvatleb.
***
Maailm oli pori täis. See oli kõige külge kleepunud. Maapind oli siin alati porine, taevas loivasid porised pilveräbalad, inimeste riietel oli pori. Nende liiga suured kestad olid tihkelt pori täis ja sinna ei mahtunud valgust.
***
Kolmes seinas jooksis lae all riiul (must loomulikult), kandes ustavalt mõndasada raamatut, kõik Mortile omase põhjalikkusega läbi loetud, lemmikud kolm, superlemmikud viis korda, erilised lemmikud üks intensiivne kord, mille järel nad pühaduse staatusesse tõsteti.
***
Kas surm on siis mõni lahendus? Või veel ogaram, õnn? Kuni sa elad, on sul täpselt n pluss üks võimalust, kuidas edasi toimida, lõpmatu hulk võimalusi, kuidas lugu edasi läheb. Kui sa oled surnud, siis on sul ainult üks võimalus – surnud olla. See ei ole viga, mida saaks parandada.
***
Ja need asjad, mis juhtusid, juhtusid nende asjade pärast, mis olid juhtunud enne ja polnud võimalust pöörata maha nähtamatutelt rööbastelt.
***
Võib-olla kõik, iga pisemgi asi, juhtub sinuga mingil põhjusel, ja ükski asi ei juhtu niisama.
***
Nad vahetasid omavahel hõredaid, lühikesi, mõttetuid lauseid, mis olid öeldud selleks, et lihtsalt midagi öelda, kuigi neil polnudki mingit vajadust teineteisega rääkida – neil oli niigi hea. Aga hea oli ka teineteise häält kuulda.
***
Maailm koosneb tillukestest muredest. Ainult lahendused saavad olla suured. Aga lahendused ei ole need, mida inimesed tegelikult otsivad. Inimesed otsivad probleeme.
***
Kõik oli seesama, aga ei olnud ka. Olid tüdrukud ja poisid, kes üritasid olla rohkem, kui nad tegelikult olid, ja arvasid endast südamepõhjas vähem, kui nad arvata oleksid võinud. Ohtralt firmasiltide taha pugenud poisse, kes üritasid end võõraste sulgedega ehtides edukamalt läbi lüüa. Ohtralt värvi tüdrukute nägudel, mille alla tegelik ilu oli osavalt peidetud.
***
Ei ole elu ilma surmata. Surm on meeldetuletus, et elu on üürike. Surm on selleks tumedaks fooniks, mille taustal elu värvid kirkalt särama löövad.
***
Elu üle võis lõpmatult mõtiskleda. aga vahel oli hea üldse mitte mõelda ja lihtsalt elada. Ja elada oli hea.
"Tere, Mortimer. Ma soovitaksin paari asja. Esiteks, enne kui tänavale jooksed, pane midagi pidzaama peale. Muidu võid sa külma saada ja ära surra. Muidu poleks sellest midagi, aga teos lõpeks siis liiga vara. Teiseks: osta vihmavari. Pidevalt kõnnid mööda teid, ning vihm sajab sulle krae vahele. Ka nii võib külma saada. Kolmandaks: ära kurda pidevalt sellest, kuidas teised käituvad sinu suhtes ebaõiglaselt. Loole võib see küll sisu juurde anda, aga minu arvates on see väga tüütu. Neljandaks: ära joo nii palju alkoholi, et lausa hallutsinatsioone nägema hakkad. See on tervisele kahjulik. Ja viiendaks: ära jookse oma sõbra matustelt minema kohe, kui sulle miski ei meeldi. See on väga ebaviisakas. Tahaksin sinult ka paari asja küsida. Esiteks, kas sul on alles see tulemasin, mille Cor sulle andis? Ja kas oled juba ülikooli lõpetanud? Veel tahaksin teada, millise korteri su isa sulle ostis. Ja mis on üldse sinu elust saanud? Raamat lõppes väga lohisevalt, jättes loo poolikuks. Sinu edasist saatust pole seal üldse selgitatud, raamat lõppeb lihtsalt sellega, et sa oma vana kodu uksest välja lähed." (Autor Sander Lupp)
"Mina, Mortimer" saavutas Tänapäeva ja Eesti Lastekirjanduse Liidu 2005. aasta noorsooromaanivõisltusel 3. koha.
Välja andnud Tänapäev, aastal 2007.
Väljavõtteid teosest:
Iseteadlike naistega suhtlemine oli nagu Vene ruleti mängimine – kes ei riski, ei saa midagi. Kui riskid, on sul võimalus, et võidad, võidad hiilgavalt, või langed kolinal põrmu. Aga risk on see, mis ahvatleb.
***
Maailm oli pori täis. See oli kõige külge kleepunud. Maapind oli siin alati porine, taevas loivasid porised pilveräbalad, inimeste riietel oli pori. Nende liiga suured kestad olid tihkelt pori täis ja sinna ei mahtunud valgust.
***
Kolmes seinas jooksis lae all riiul (must loomulikult), kandes ustavalt mõndasada raamatut, kõik Mortile omase põhjalikkusega läbi loetud, lemmikud kolm, superlemmikud viis korda, erilised lemmikud üks intensiivne kord, mille järel nad pühaduse staatusesse tõsteti.
***
Kas surm on siis mõni lahendus? Või veel ogaram, õnn? Kuni sa elad, on sul täpselt n pluss üks võimalust, kuidas edasi toimida, lõpmatu hulk võimalusi, kuidas lugu edasi läheb. Kui sa oled surnud, siis on sul ainult üks võimalus – surnud olla. See ei ole viga, mida saaks parandada.
***
Ja need asjad, mis juhtusid, juhtusid nende asjade pärast, mis olid juhtunud enne ja polnud võimalust pöörata maha nähtamatutelt rööbastelt.
***
Võib-olla kõik, iga pisemgi asi, juhtub sinuga mingil põhjusel, ja ükski asi ei juhtu niisama.
***
Nad vahetasid omavahel hõredaid, lühikesi, mõttetuid lauseid, mis olid öeldud selleks, et lihtsalt midagi öelda, kuigi neil polnudki mingit vajadust teineteisega rääkida – neil oli niigi hea. Aga hea oli ka teineteise häält kuulda.
***
Maailm koosneb tillukestest muredest. Ainult lahendused saavad olla suured. Aga lahendused ei ole need, mida inimesed tegelikult otsivad. Inimesed otsivad probleeme.
***
Kõik oli seesama, aga ei olnud ka. Olid tüdrukud ja poisid, kes üritasid olla rohkem, kui nad tegelikult olid, ja arvasid endast südamepõhjas vähem, kui nad arvata oleksid võinud. Ohtralt firmasiltide taha pugenud poisse, kes üritasid end võõraste sulgedega ehtides edukamalt läbi lüüa. Ohtralt värvi tüdrukute nägudel, mille alla tegelik ilu oli osavalt peidetud.
***
Ei ole elu ilma surmata. Surm on meeldetuletus, et elu on üürike. Surm on selleks tumedaks fooniks, mille taustal elu värvid kirkalt särama löövad.
***
Elu üle võis lõpmatult mõtiskleda. aga vahel oli hea üldse mitte mõelda ja lihtsalt elada. Ja elada oli hea.
